Minule on hakanud meeldima autotööstuse areng ja sellega kaasnevad IT lahendused. Kliendi ehk sõitja turvalisusele pannakse üha enam ja enam rõhku. Luuakse uusi võimalusi kuidas masin muutub juhist kiiremaks ja kartlikumaks, et ennetada ning ära hoida erinevaid õnnetusi. Tooks välja näiteks autofirma Volvo, kes on juba pikaldaselt tuntud just oma turvalisuse tõttu. Peaaegu kõik uuemad Volvod on saanud endale isepidurdus süsteemi, mis ennetab avarii teket ning juhi tähelepanuta jätmise korral seiskab ennast ise. Samuti on andurid mis annavad teada peaaegu kõigest mis auto ümber, väljas ja sees toimub ja isegi on õppinud ennast ise parkima. Ootan pika põnevusega millal jõuavad teedele esimesed täiesti usaldusväärsed autopiloodid ning autosõit muutub üha enam ulmefilmi laadseks.
Tarkvara ergonoomika
Positiivse poole pealt tooksin välja suurepärase operatsioonisüsteemi nimega Windows 7. Peale Windows Vista läbikukkumist oli Microsoftil vaja midagi mis oleks vanale heale Windows XP-le uueks ja usaldusväärseks tulevikuks. Windows 7 On hetkel enimkasutatud operatsioonisüsteem maailmas ja usun, et oma heade ja lihtsate võimalustega püsib ta troonil veel nii mõnegi hea aasta. Nüüdseks letile ilmunud Windows 8 on taaskord uudne ja põnev, kuid minu tutvusringis asendatyakse see endiselt Windows 7 -ga oma lihtsuse ja kvaliteedi tõttu.
Negatiivse poole pealt kerkib esile Internet Explorer veebibrauser. Erinevalt armastatud ja vihatud brauser on tihti saanud pahameele osaliseks just oma aeglase iseloomu ning mitteühilduvate komponentide tõttu. Isiklikul kogemusel on olnud tihti olukordi kus mõne isetekitatud koodirea käima laskmisel erinevate brauseritega, toob välja olukorra kus IE oma konkurentide asemel ei taha nii mõnegi ootusega ühilduda. Olen küll lugenud, et IE on kiireim ja parim veebibrauser, erinevate testide võitja, kuid üldiselt tundub, et tegemist on konkurentidest mahajääva brauseriga.
Kolm olukorda, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku
Seekordses blogipostituses teen juttu olukordadest, kus mõne kallima litsentsi soetamise asemel, olen kasutanud mõne vabavara teenuseid ning edukalt oma toimingud sooritanud.
Open office/Libre office
Eelpool mainitud vabavara kasutades, olen teinud enamuse oma kooliprojektidest. Kuna tekstiredaktorite lipulaevaks olev Microsoft Word on enamasti tasuline, ning nõuab kasutamiseks litsentsi, on paljud otsustanud pigem just Open või Libre office kasuks. Vabavaralised tekstiredaktorid on sama võimekad oma kalli konkurendiga ja väljanägemiselt ning kasutuse poolest üpriski sarnased. Seega põgusast ülevaatest piisab, et vormistada ühesugune dokument kas siis vabavaraliselt või litsentsi omades.
WinRAR
Tuntud ja armastatud pakkimis tarkvara ei nõua oma kasutamiseks ühtegi litsentsi ja on kasutatud pea iga arvutikasutaja poolt. WinRar annab küll peale prooviperioodi lõppu viisakalt märku, et oleks ilus teha annetus nende tarkvara kasutamise eest, kuid kasutamis õigust keegi ära ei võta. Tarkvara ise on lihtsasti kasutatav ning usaldusväärne. Seega on vabavarana üks populaarsemaid pakkimisetarkvarasid maailmas.
Skype
Eestlaste poolt loodud, vestlustarkvara lipulaev. Käesolevat suhtlusprogrammi saab kasutada täiesti tasuta ning lisaraha tuleb välja käia vaid mõne peenema nüansi poolt. Skype on populaarne üle maailma ja on väheseid teisi kes sellele tasuta vabavarale vastu saaksid. Samuti on Skype kasutamine lihtne ja mugav, ning on vähe inimesi kellel Skype konto puudub.
Edukas häkkerlik IT-projekt
Häkker on IT spetsialist kes kasutab oma oskuseid millegi uue loomiseks või vana uuendamiseks ning parendamiseks. Tihti aetakse neid segi kräkkeritega, kes kasutavad oma oskusi ja arvutit teistele võrgukasutajatele kahju tegemiseks ja nedale ehk ka kasu lõikamiseks.
Mina tooksin välja IT projektina igasuguste erinevate arvutikaitsete ning viirusetõrjete loojad. Ehk kui midagi kaitsta soovid, tuleb teada mida sa kaitsta tahad. Seega ma usun, et paljud viirusetõrje firmad on koostöös erinevate häkkeritega, kes püüavad nende kaitsest läbi muukida ja selle tagajärjel osatakse kaitset aina tugevamaks ja tugevamaks muuta. Ehk siis häkkerid kujutatakse kräkkeritena, et saada infot kuidas kaitsesüsteemi täiendada. Samal meetodil nagu inimkeha peletab välja haiguseid.
Digiaedik
Mark Andrejevic soovis oma teosega edasi anda, et põhimõtteliselt kõik meie tegevused võrgus on võimalik meie vastu lihtsalt ära kasutada. Enamus meist kasutab igapäevaselt mitmeid erinevaid veebikeskkondi, kas siis töö või eraelu tarbeks ning paratamatult jääb sinna maha palju informatsiooni.
Peaaegu iga võrguteenusega liitudes tuleb panna täpike valikul, kus nõustutakse teenuse poliisiga. Tihti meist keegi seda läbi ei loe, ning olen enam kui kindel, et nii mõneski poliisis on kirjas, et Teie andmeid võidakse kasutada ja avaldada antud keskonna huvides. Hiljuti tuli välja, et ka Google on hakanud palju võtma arvesse oma lugejate profiili ning läbi selle osanud otsingute põhjal kasutajale sobilikke asju reklaamida.
Eelpool mainitut saavad kahjuks sama kergesti ärakasutada mõned mitte nii heatahtlikud organsatsioonid. Ülemaailmselt on aset leidnud veebipõhised identiteedi vargused ja privaatse info lekitamised. Igapäevaselt koguneb võrguavarustesse üha enam infot erinevate inimeste elu kohta ja ma usun, et selle info kättesaamine pole kes teab mis kunst.
Seega arvan, et hetkel pole tsensuuriga seotud teemad väga suureks probleemiks. Küll aga arvan, et tehnoloogia ja äri arenemisega kasvab ka inimeste hulk kes konkurentide kohta infot vajavad ning seda nende vastu ära soovivad kasutada
Näe võrgus hea välja
Reaalses elus tundub korrektne ning viisakas käitumine täiesti loomulik, kuid võrgukeskonnas kiputakse seda sageli unustama. Samuti tundub, et veeb on keskkond kus võib öelda ükskõik mida, ükskõik kellele – saladuslikult oma avatari taha peitu jäädes. Tegelikult, jätab igaüks meist veebikeskkonda maha suurema või väiksema jalajälje, aga fakt on see, et see jälg sinna jääb ja on olemas “kütte” kes selle kaudu sind üles leiavad.
Igapäevaselt sisustan ma oma aega sotsiaalvõrgustikus nagu Facebook. Seal on huvitav vaadata kes millegiga tegeleb või kus midagi huvitavat toimub. Sammuti jagan ka teistele sündmusi oma elus. Aga igapäevaselt olen sunnitud inimesi oma sõbralistist varjama, kuna nende postitused käivad vastu karva. Ehk siis kui tehakse vale kohapeal vale postitus. Näiteks käib jutt väikeste oravate videost looduses, on juba eos tulemas mõnelt “Caps Lock” klahvi abil kirjutatud arvamused, et Eesti poliitikast tuleks need “oravad” õhku lasta ja temale vastatakse samamoodi, et kuisa oled mingi “ninasarvikute” fänn siis koli Aafrikasse jne. Sellised inimesed aga rikuvad sellega minu profiili ja seina, ehk on lihtsam need “arvamusliidrid” lihtsalt eemaldada.
Samuti ei tohi tekkida arvamus, et arvutiekraani taga olles saab rääkida suu puhtaks, ilma tagajärgi tundmata. Mõne aasta eest on olemas ideaalne näide, kus üks suurepäraste veebietiketi oskustega noormees, kirjutas õrna usulise teema kohta, “juudid ahju!”. Sellele järgnes hiiglaslik skandaal ja noormees leiti küberametnike poolt lihtsa vaevaga üles. Tuleb aduda, et võrgus suheldes oled sa sama tuntud inimene, kui sa oled reaalses elus ja olles viisakas teiste vastu, ollakse ka sinu vastu.
IT prohv aastal 2013
IT spetsialistid on tänapäeva Eesti tööturul väga nõutav kaup. Aina rohkem hinnatakse teenuste kiirust ning kättesaadavust ja üksteise järel kolitakse oma ettevõtetega virtuaalsetele tasanditele. Selleks aga luuakse erinevaid infosüsteeme ja nende haldamiseks, uuendamiseks ning loomiseks on vaja IT proffe. Kuid mis oleksid IT spetsialisti head tunnused, eeldused ja omadused tänapäeva Eestis?
Kõige tähtsamaks pean mina loomulikult oskust ja teadmisi antud valdkonnas. Õige spetsialisti tunneb ikka ära tema tegemiste ja selle teabe edasi andmise pealt, mitte kui hästi ta IT valdkonnast kuulnud on. Seega ütlus: “Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi” IT profiks ei tee.
Teisalt tuleb omandada suurepärast suhtlemise oskust ning arusaadavust ja mõistmist. See tähendab, et lihtsam on kliendiga alalõpmata suhelda, kuulata ära tema soovid, pakkuda oma ideed ja siis toode kokku panna kui et vahetpidamata üksteisest mööda rääkides, väärtuslikku aega tuulde loopida. Samuti tuleb olla kannatlik ja mõistev. Kuna klient ei ole kursis, kuidas mõni asi luuakse ja tema paljud ideed tunduvad võimatud, tuleb läbi korraliku suhtlemise leida kompromiss. Ehk siis korralik suhtlus teeb IT mehest IT profi.
Kolmandaks pakuksin välja haridustee. Üha enam hinnatakse hariduse olemasolu ja olen üpris kindel, et iseõpitud oskustega IT profi tiitlit endale külge ei saa. Eriti veel kui jutt käib 2013 aasta Eestist. Seega omandab õige IT spetsialist, ilma raskusteta korraliku hariduse. Diplomiga IT proff on ikka parem kui diplomita.
Uus meedia – Rollimängud
Käesoleva postituse teemaks on siis seekord rollimängud. Valisin antud teema, kuna olen ka ise paljudest rollimängudest huvitatud. Antud hetkel mängin peamiselt fantaasiamängu AION.
Rollimängud on üha enam populaarsust koguv ajaviide. Minu sõpruskonnas on vaid käputäis inimesi, kes pole mängimisega alustanud või siis mõnda RPG-d proovinud. Minu arvates tuleneb rollimängude populaarsus eelkõige sellest, et inimesed, kes päris elus pole eriti sotsiaalsed, ning kardavad suhtlemist, saavad läbi oma loodud avatari, teiste inimestega pingevabalt suhelda.
Üheks tähtsaimaks punktiks rollimängude puhul on enda kujundatud avatar. On mänge, kus karakteri kujundamine on väga napisõnaline ja ka neid kus saab iga kui viimse detaili, alates õllekõhu suurusest kuni sünnimärgi asetuseni, kujundus keskuses valmistada.
RPG-d nõuavad aga tohutult palju aega, ja mängimist võib pidada mõnede jaoks lausa teiseks eluks. Oma avatari tipptasemele (kõrgele levelile) upitamine võib võtta aastaid. Samuti on olukordi kus inimesed teenivad rollimängude kaudu raha. Nimelt juhtus just hiljuti kui üks mängur leidis üliharuldase mõõga mängus Diablo III ja müüs selle hiiglasliku summa eest reaalses oksjonis maha.
Seega võib kokkuvõtteks öelda, et rollimängud on mõnus keskkond inimestele, kes naudivad nii konkurentsi kui ka koostööd. Üha rohkem inimesi on hakanud nautima virtuaalmaailma võlusid, kuid tuleks alati meelde jätta, et päris elu on siiski tähtsam.
3 IT-lahendust mis ei jõudnud tippu
1. Microsoft (MSFT) Vista
Vista operatsioonisüsteem avaldati 30. Jaanuar 2007. Temast pidi saama turvalisem ja mugavam süsteem kui olid tema eelkäijad. Esimeseks komistuskiviks oli Vista ühildumatus vanemate arvutitega. Kõrge lati oli ette seadnud Windows XP mis oli uuringute põhjal isegi kiirem ja mugavam kui vast loodud Vista. Rahvas oli XP-ga väga harjunud, ning kui saadi kätte esimesed turu-uuringud Vista müügi kohta, saadi aru, et loodetud müüki ei suuda Microsoft saavutada. Vista visati nurka ning hakati kiirelt uut lahendust välja mõtlema – milleks sedakorda oli Windows 7.
2. Microsoft’s (MSFT) Zune
Alates 2001 aastast domineeris Apple’i iPod terve maailma muusikapleierite ning muusikapoodide üle. Microsoft otsustas 2006 aasta novembris lasta müüki Zune, mis pidi iPodi oma troonilt tõukama. Apple oli müünud selleks ajaks juba üle 100 miljomi pleieri ja Zune populaarsus ei tõusnud ega tõusnud. 2008 aastaks oli Microsoft müünud üle 2 miljoni mängija millest kasumit saadi 85 miljonid dollarit, Apple’l oli sellele vastu panna 3.7 miljardiline kasum. Zune ei tulnud oma eesmärgiga toime, ehk tõugata iPod troonilt.
3. Apple Maps
Apple Maps sündis kuna Apple ei soovinut Googlile enam oma kasutajate vajaduste kohta infot edastada. Ehk ennem oli iPhones kasutusel GOOG. Uue kaardisüsteemi tegemiseks ostis Apple kokku erinevatelt ettevõtetelt nagu TomTom ja Yelp, aga nii paljude kaartide ühendamisel tekkis palju vigu mida üles ei leitud ning kaardid olid ebatäpsed.
Aine kokkuvõte
Intelligentse arvutikasutuse tegi eelkõige huvitavaks see, et igal esmaspäeval esimese tunnina sai oodata midagi uut. Oli uus teema koos mõne uue õppejõuga, kes kõik olid üksteisest tiba erinevad. See tunduski olevat aine mis avardab erinevates teemades silmaringi, kuid et midagi süvitsi saada, tuleb ise juurde otsida. Kava oli väga aktiivne kuna igal tunnil oli oma erinev ülesanne ja lõpuks ka rühmatöö. Ainuke miinus mis ma välja tooksin oleks blogi kasutamine. Teiste arvamust ma ei tea, aga mulle oli see kuidagi vastukarva. Kuna mulle väga ei meeldi, et minu poolt tehtud kodused ülesanded kõigile vaadata oleksid. Ained mis jätsid külmaks, olid Mac arvutite rakendamine ja autoriüigused. Usun, et valisin need selle tõttu, kuna ei ole nendega väga seotud olnud. Üldiselt jäin rahule.
laasik 